Delfis, Kreekas

Kreeka on sihtkoht, millest ükski reisija ei tohiks ilma jääda. Selles on kõike: uskumatu gastronoomia, palju ajalugu, palju kultuuri- ja arheoloogilisi paiku, mis on võrreldavad ainult Egiptuse omadega. Üks neist on sees Delfi ja mitte asjata pole UNESCO selle koha kuulutanud Maailmapärand.

Oleme kõik kuulnud delfi oraakel mingil hetkel on see nii? Ennustused, tulevased lugemised, ennustused ... Lisaks neile antiikaja lugudele või just nende tõttu on tõde see, et see on sihtkoht, millest te mööda ei pääse.

Delfi

Praegu linn asub Parnassuse mäe ühel nõlval, väga lähedal kuulsale oraakli asukohale ja Apollo pühakojale, Kastri linna lähedal ja ainult 15 km kaugusel Korintose lahest.

Iidsetel aegadel raskendas selle asukoht mägiste jalamide vahel ligipääsu, mistõttu oli sinna sisenemiseks kolm võimalust: Anfisast, Crisast ja Boeotiast. See oli üks väike linn oma geograafia poolt väga kaitstud, kuid selle jaoks oli ehitatud ka müür.

Koht on teadaolevalt olnud püha pühamu juba enne vanakreeklasi. Homer ütles, et oraakli vundament on Apollo töö, kes soovis leida sellise Parnassuse mäe lähedalt, meeldis see koht väga ja ehitas templi. Muidugi, enne kui ta hoolitses madude ja koletiste koha puhastamise eest, kreetalaste hulka preestrite ligimeelitamise ja kõige korraldamise eest. Või nii nad ütlevad.

Tõsi on see, et alguses domineeris oraaklis ja pühakojas Crisa linn, kuid lõpuks hakkas pühamu kõrval kuju võtma teine ​​linn, mis mingil hetkel nõudis selle eest vastutamist: Delfi. Aja jooksul oli Delphi olulisem kui Crisa ja selle sadam ning sellest sai a vägev linn - osariik. Pühakoja preestrid valiti kohaliku päritolu hulgast, kes pidid olema Dooria päritolu, ja ka nende valitsejad.

Siin ei olnud demokraatiat ega midagi sellist. Delphi valitsus oli a teokraatia sest kõik käis läbi templi ja selle kummardamise. Maad töötasid orjad ning preestrid said oraakliga nõu pidanud jõukatelt kuningatelt ja kaupmeestelt kingitusi ja annetusi. Mitte midagi meile tundmatut. Oraakel oli siis ülikuulus Nii et kui see süttis aastal 548 eKr, otsustati see ehitada suurema hiilgusega.

Hiljem saabusid pärslased, hävitavad maavärinad, osa sunnitud okupatsiooni, kuna templi aarded olid paljudele väga atraktiivsed, mõned rüüstasid ja lõpuks Nero kes võttis sadu kujusid, jagas maad oma sõdurite vahel ja likvideeris oraakli. See kestis Adriano abiga veidi kauem, kuid lõpuks Theodosius I keelustas paganate kummardamise 385. aastal. Kristluse saabudes unustati see unarusse.

Arheoloogilised väljakaevamised algasid XNUMX. sajandil sakslaste käest ja võlgneme neile paljusid muljetavaldavaid leide ja praeguseid kaevamisi, mis jätkuvad Ateena Prantsuse kooli käe all.

Mida Delfis vaadata

Arheoloogiline leiukoht on kaks pühakoda, üks pühendatud Athenale ja teine ​​Apollole ja muud spordihooned. Otse Ateenast saabudes näete kõigepealt Athena Pronaia pühakoda enne Apollo templit. Väljaspool müüri ulatub Delphi asula, kuid seinte sees asub Tholos, tänapäeval saare sümbol, ja mis jääb kolmest jumalannale pühendatud templist.

On kaks vanemat templit 500. sajandi keskpaigast ja 373 eKr. Kolmas paekivist templi hävitas maavärin aastal XNUMX eKr. Pühamu hõlmab ka Zeusi, Athena Ergane, Athena Zosteria, Eileithyia ja Hygeia altareid ning seal on ka pärslaste saarelt tõrjunud kohalike kangelaste kummardamiseks pühendatud kahe hoone - Autonose ja Phylakose - jäänused.

Selle ajaloolise faktiga seoses on olemas ka mälestusmärk, a keiser Hadrianuse kuju ja hoone, mida nimetatakse "preestrite majaks". Athena pühakojast loodes asub jõusaal, areen ja vannitoad. Mäest ülespoole oli vanasti allikas Delfi püha kevad et rändurid käisid enne oraakliga konsulteerimist sageli joomas ja puhastamas.

Selle koha südames on aga Apollo pühamu, mida omakorda ümbritseb kagus peasissekäiguga sein. Siit saab alguse püha tee või tee, mis jõuab Apolloni templisse, kus preestrinna oma ennustusi ütleb. Külgedel on kunstlikud terrassid monumentaalsete seintega, millel on portikosid ja palju rikastele ja Kreeka jumalatele pühendatud monumendid.

Kõik need on monumendid, millest mõned on väga ilusad, mis näitavad tänu oraaklile erinevate hetkede kunstilist taset ja nende tellijate rikkust. Seal on isegi mõni pronks või hõbe, suurepärane marmor ja need on väga luksuslikud.

See koht on tõesti midagi muljetavaldavat ja terviklikku ning oma tegevuses pidi see olema imeline. Mõelge, et templis edasi seal oli teater kus toimusid muusika- ja teatrivõistlused ning veelgi kõrgemad olid seal staadion kergejõustikuturniiridele. Fantastiline! Lisage kokku klassikalise ja rooma perioodi kalmistud mis asuvad väljaspool pühamuid ja nende ümbruses ning veedate palju aega jalutades, pildistades ja kujutades.

Kuidas pääsete Delfisse? Kaasaegne Delfi linn on teel, mis ühendab Amfisat Itea ja Aráchovaga. Turiste tuleb kogu maailmast, sest arheoloogiline koht on väga lähedal. Temas on Delfi arheoloogiamuuseum kõigi oma varandustega. Delfi see on Ateenast veidi üle kahe tunni autoga. Kuna Delphi on endiselt raskesti ligipääsetavas piirkonnas sinna pääseb ainult maanteel ja kõige parem on ära kasutada reis, et teada saada teisi kohti, näiteks Meteorat ja selle kloostreid.

Võite rentida auto või minna bussiga. Ateena - Delfi liin on läbitud kuue liiniga päevas. Bussid väljuvad Ateena Liossioni tänava B-terminalist kell 7–30. Luba umbes kolm tundi reisi.


Jäta oma kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Kohustuslikud väljad on tähistatud *

*

*